Noorpaari avavalss

Fotod: Kristian Kruuser

Noorpaari avavalss on Eesti pulmakombestikus väga olulise tähtsusega. Stockholmis 1961. aastal väljaantud raamatus „Eesti perekond aegade voolus” kirjeldab Märt Raud söögijärgset tegevust pulmas nii: „Pärast sööki algas tants. Pulmapilli nimetati „kevadiseks kukulinnuks” ja mängimist „küünistamiseks”: „Küünista seda kevadist kukulindu, ma lähen keerutama ka!”” Ükski pulmapidu ei möödu avavalsita. Vilve Kalits on raamatus „Eesti pulmad. Traditsioon ja nüüdisaeg” 1988. aastal on pulmades tantsimisest kirjutanud: „Tseremoniaalne tants on pulmas olnud vanem kui tants seltskondliku lõbustusena.” Et avavalsini jõuda, viib siinkirjutaja pulmavanemana noorpaariga läbi mõned katsed. Kuna humoristlikud katsed on ainult siis naljakad, kui nende sisu noorpaar ega pulmalised enne pulmi täpsemalt ei tea, siis jääb mul siinkohal nende kirjeldus avaldamata. Kuna katsed tuleb sooritada nii pruudil kui peigmehel kinni seotud silmadega, siis nalja saab paras jagu...

Analoogseid katseid, kus peigmees ja pruut pidid teineteist leidma pulmaliste hulgast tehti ka sadakond aastat tagasi. Ülo Tedre on kirjutanud 1973. aastal väljaantud raamatus “Eesti pulmad. Lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest”: „Neli neiut seisid seina ääres, linad ümber niimoodi, et ainult jalapäkad välja paistsid. Pruut oli ka nende keskel ja säält pidi peigmees ta leidma.” Nagu nähtub järgnevast, ei olnud valenooriku kasutamine vaid tänapäeva pulmavanemate tegevusarsenalis. „Peigmehe tulekul peideti noorik ja maskeeriti narrinoorik, kelleks oli vigur mees. Talle pandi selga naisterahva riided”.

Kui noorpaar on katsed läbinud, võib noorpaari avavalss ansambli saatel alata.

Foto: Kristian Kruuser

Hoolimata noorpaari tantsuoskusest kogunevad noorpaari ümber enamasti kõik pulmalised, et esimesi tantsutakte kaasa plaksutada. Pärast lühiajalist tantsu palub pulmavanem ühineda noorpaariga nende vanematel ja seejärel kogu pulmaseltskonnal.

Kui avavalss on tantsitud, olen pulmavanemana korraldanud pulmalistest paaridele perekonnavalsi. Perekonnavalss on tants, mis tõstab kõigi pulmaliste tuju, sest kohe esimestel minutitel saavad pulmalised tantsida pea kõigi kaaspulmalistega, ja see on pulmaliste meelest tore. Ja kui mehed saavad valsikeerutuse lõpus naisi tõsta ja ka vastupidi, siis on lõbu piisavalt ja pulmarahvas üksteisega sulandunud.