Kui eestlastel on pulmapidu ja sellele eelnev registreerimine/laulatus ikkagi omavaheliste suhete üheks kõrgpunktiks, siis mõnel rahval võib alles abiellumisele järgneda tõelise armastuse teke.
Arko Õige on 2004. aastal Eesti Ekspressis kirjutanud nii: “Näiteks moslemitel on lahutusi väga harva. Abiellutakse üks kord ja igaveseks. Bangladeshis öeldakse, et kui lääneriikides inimesed armuvad ning seejärel abielluvad, siis Bangladeshis on asi vastupidi – kõigepealt abiellutakse ja alles siis tekib armastus.“
Meie kultuuris näib selline olukord vastuvõetamatu, kuid loomulikult ei ole meil õigus seda vaidlustada, vaid ainult austada nende tavasid.
Aga eestlastel? Kunagi interneti leheküljel www.pulmad.ee esitatud küsimusele: „Kaua te tundsite teineteist enne pulmi?“ vastasid 60% külastajaid „üle 2 aasta”, 11% „2 aastat”, 6% „9 kuud”, 4% „6 kuud” ja 5% „3 kuud”.
Küsimusele: „Kui kaua enne pulmi elasid koos oma partneriga?” vastas 33% arvutikasutajatest, et on enne pulmi koos elanud üle 4 aasta. Suhteliselt kiiresti tehakse otsus pulmade korraldamiseks pärast 7 - 12 kuu pikkust kooselu (21% vastanutest). Kolm aastat kooselamist viib pulmade tõenäosuse vaid 13%-le. Kuid pärast neljandat kooseluaastat võib abiellumislootus jällegi suureneda.
Kellele uurimusnäitajad sobivad, on aeg käes pulmavanemale helistamiseks. Olen ootel.
No comments:
Post a Comment