Teame, et abielusid sõlmitakse Eestis üha vähem. Samas pulmapidude arv suureneb. Vähemalt nii oli see aastatel 2007. ja 2008. Nii väidavad kõik pulmavanemad. Aga tegelikult? Loomulikult ei saa suundumusi faktina tõestada, sest usaldusväärne statistika puudub. Öeldu põhineb vaid subjektiivsel üldistusel.
Kui abielu registreerimise järel istuvad emad/isad ja õed/vennad ühise laua taha, kas on tegemist pulmapeoga?
Kas pidu on ainult väljaspool koduseinu teostatud ettevõtmine? Või kannab pulmapeo austavat nimetust vaid pidulik õhtu tellitud tseremooniameistri ja pillimeestega?
Igal juhul võib kinnitada, et pidu saab teoks, kui peale laulatust/registreerimist siirdutakse seltskonnaga peo pidamiseks ettevalmistatud ruumidesse ja sündmus kestab rohkem kui kolm tundi, st igale külalisele nähakse ette koht laua taga. Töö autor ei käsitle poolteise- kuni kolmetunniseid püstijalabankette pulmapeona. Nendest räägin ma pisut pikemalt edaspidi „Banketivormis lühivastuvõtu“ pealkirja all.
Kui üle kümne aasta tagasi küsiti internetis www.pulmad.ee poolt „Mis stiilis pulmi soovite endale?“, siis peaaegu pooled vastanutest nägid elu tähtsaimal päeval ennast ja külalisi pika laua ääres sülti söömas.
Täna julgen arvata, et see mõttelaad ei ole aastatega sugugi muutunud.
No comments:
Post a Comment