Minek ühest olukorrast teise

Abiellumine on üks kolmest inimese eluga seotud tähtsamast sündmusest.  Ülo Tedre, kirjutades uurimustööd „Vanadest eesti rahvakommetest kaasaegsete tavadeni“, on öelnud järgnevat: „Hoolimata sündmuste näivast seostamatusest, isegi vastandlikkusest (sünd – surm), on sünni-, pulma- ja matusekommetes palju ühisjooni, kuna kõigi kolme sündmuse puhul siirdub inimene ühest olukorrast teise.” Seega on näiteks pulmade puhul tegemist eelkõige siirderiitusega: inimese positsiooni muutumisega sotsiaalsete staatuste võrgustikus. Abiellumine ja pulm ei ole pelgalt inimese isiklik või vaid perekondlik sündmus, ta omab ka ühiskondlikku tähendust.

Kas täna elav inimene vahetab meeleldi oma sotsiaalset staatust? Missugune on ühe või teise noore inimese esimene samm suhte loomisel? „Kuidas kõik see algas? Neiu vaikis, peiu salgas,” alustavad pulmavanemad oma avakõnet sadades pulmades. Ometi on iga püsiva paari esmakohtumised ainulaadsed ja kui noorte soov kinnistub, järgneb abielu sõlmimine, kas ilmaliku registreerimise või kirikliku laulatusena.

Pulmad on tähelepanuväärne sündmus igas ühiskonnas. Skandinaaviamaade pulmi käsitlevas kogumikus „Pohjolan häät” (Põhjala pulmad)  kirjutab Wigdis J. Espeland järgmist: „Maal peetakse pulmi traditsiooniliselt elu suurimaks ja rõõmsamaks sündmuseks. Leeri läbimise kaudu saadakse täiskasvanuks, kuid täiskasvanute ühiskonna liikmeks saadakse alles pärast pere loomist. Kuid pulmad on isiklik sündmus ka neile, kes kuuluvad abiellu astujate lähedaste hulka. Pulmad seega puudutavad nii üksikisikuid kui ühiskonda tervikuna.”

Internetiavarustest võib leida järgmisi vastandlikke arvamusi: „Miks ma peaksin tahtma abielluda, kui kogu elu meie ümber on niivõrd ebastabiilne ja pulmad maksavad megapapi?“ või „Abielu on väärtus ja rikkus. Seepärast, armsad inimesed, abielluge, kuid armastusest.” või „Abielu on ilus traditsioon.“ või „Soovin väga ilusaid pulmi ja tahan kõige paremat meest omale kaasaks... Või on see vaid uni?”

Eeltoodust võib järeldada, et valdavalt on paljude eesti inimeste arvates abielu aastasadu kestnud esiisade tava, mida peab igal juhul jätkama. Ka vanasõna „Jagatud rõõm on topeltrõõm” võib olla üks abielu sõlmimise ja pulmapeo korraldamise eelistest võrreldes vabaabieluga.

Seega abielluge ja korraldage endale ning oma lähikondsetele meeldejääv sündmus.